Tiera Miir – algus

Minu kõige esimene blogipostitus.. Ma olen varem korduvalt erinevaid blogisi alustanud, kuid ei ole nendega kuhugi välja jõudnud (ehk avaldanud). Seekord ajendas mind kirjutama minu rasedusdiabeedi uudis. Seega tahangi kirja panna oma teekonda. Näha, mis nipid mulle mõjuvad ja mis mitte, et hoida korras oma veresuhkrut. Ja ehk on kellelgi veel sellest kasu. Lisaks aitab mõtete kirjapanek jõuda ka selgusele iseendas ja oma soovides ning oma unistusi kirja pannes tunduvad need plaanid reaalsemad, kui oma mõtetes hoides.

Kui mu unistus on kõndida lavalaudadel…. Mõtlen, kas ma tegelikult ka suudan seda? Kas see on ikka minu unistus? Ma olen terve elu olnud kipus kehakaaluga ja positiivse kehakuvandiga. Alati ennast teistest halvemaks pidanud – paksem kui teised. Mitte, et ma nüüd nii palju ülekaalus oleks. Aga soovin ikka, et oleks väiksem kaal. See ju avaks nii palju uksi – mul kulub vähem energiat kaaluteemade peale, ma ei tee ennast enam maha, ja väiksemaks kui ma olen. Ma hindaksin ennast rohkem. Mu keha oleks terve. Mina oleksin terve, enesekindel, elurõõmus. Olen näinud nii palju pakse inimesi rääkimas, et nad on õnnelikud. Aga sisimas – kas on? Mina ei olnud. Saan aru, et peab leppima ja aktsepteerima oma praegust olukorda, aga mis takistab seda paremaks muutmast?

Ja tegelikult oli mu varasem eesmärk, et ma oleksin lihtsalt peenem. Eks suur osa on ka ühiskonna normidel, et peenike naine ilus ja paks mitte. Aga mu fookus on muutunud – ma tahan olla terve ja pakkuda kehale parimat – ega see ülekaal kehale kasuks ei tule.

Kui minu unistus on kõndida lavalaudadel, siis suurimaks takistuseks on praegu:

  1. Kehakaal  – kaalun 86,6kg ja lisaks ootan oma kolmandat last
  2. Kõht – kõhurasv + venitusarmid varasematest kaalu kõikumistest
  3. Kohutav-kohutav esinemishirm – juba gruppides, kus on rohkem inimesi hakkan ma rääkides kokutama – see on ka asi, mis on mind terve elu saatnud.
  4. Gestatsioonidiabeet – et ma tulevikus diabeeti ei jääks, on mul kindlasti vaja kehakaaluga tegeleda!

Ma tahan endale tõestada, et ma tegelikult ka suudan seda. Miks ma olen omale valinud sellise teekonna kehakaaluga, kui ma ei suuda seda ületada? Ilmselt on siin kõva õppekoht, ja rasedusdiabeedi määramine on eriti olnud selle tõuke alguseks. Arvestades, et peale teise lapse sündi on kaal väga raskelt alanenud. Pigem seisab paigal. Lootsin küll, et võtan enne kaalust alla kui uuesti rasedaks jään. Aga nope, unistada ju võisin. Ikka 25+ kg rohkem kui eelneva raseduse algusega. Ja ei ole suutnud selle 2a jooksul midagi suurt alla võtta. Teeme, siis seekord teisiti. Et rasedusega liialt juurde ei võtaks!! Siin blogis hakkangi kajastama oma teekonda unistusteni – UNISTUSTE MINANI. Millisena ma ennast tegelikult näen.. Proovin kirja panna kõik abivahendid ja nipid, mis mind aitavad, ja kirjeldan, mis ei sobinud. A girl`s got to dream you know!

MINU PRAEGUNE PLAAN

  1. Toitumine korda: 4 põhitoidukorda + suupisted 2-3
  2. Vähemalt 3x nädalas jõutrenn + jalutamine
  3. Jätkata tegelemist vaimsel tasandil: meditatsioonid, afirmatsioonid, sublimatsioonid, kirjutamine
  4. Vee joomine – suurendada seda 2L päevas (hetkel tuleb 1L)

Järgneval paaril nädalal on mu fookus hommikuse paastusuhkru normi viimisest – kui see õnnestub. Kui ei siis pean alustama insuliiniga süstimist. Mis mind hetkel väga hirmutab.

Ma loodan, et gestatsioonidiabeet on lihtsalt üks õppetükk minu pikas eluraamatus ja edasine diagnoos jääb olemata ja tulemata. Tänu sellele õpin keha rohkem kuulama, ja tervislikumat toitu talle pakkuma.

X.O.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.